24 september 2008

Lemmikloomapäev

Pärast väikest pausi, oli sellel aastal taas Illukal traditsiooniline lemmikloomapäev. Koolipäev nagu ikka, aga sellise erinevusega, et kellel aga soovi oli, võis oma lemmiklooma kaasa võtta ja koos temaga ka tundides õppida. Jälgima pidi aga loomulikult kõiki ohutuse reegleid, et loom ei oleks ei inimestele ega teistele loomadele ohtlik.
Vahva oli hommikul vaadata kuidas rihmatatud ja puuritatud tegelased kooliruumidesse sisenesid, kes arglikumalt, kes julgemalt.
Meie klassis olid vanematelt nõusoleku saanud 3 last.
Vanel oli kaasas armas hamster, kes Allariga läbi puuri tutvust tehes viimasel sõrme veriseks naksas. See vigastus õnneks jäi ka viimaseks ja saime selle plaastriga tohterdatud.
Elisel oli kaasas lausa 2 paarkuust kassipoega, kes endiselt otsivad uut kodu. Seega pole välistatud, et tänane nende näitamine pani mõne mõtlema ja kodus vanematelt luba küsima.
Hannes aga üllatas kõiki oma imearmsa koerapoja.
Esimese tunni ajal koguneski terve kool spordisaali, kus siis teistele oma lemmikuid tutvustati. Teiste klasside õpilastel oli kaasas veel kasse, koeri, hamstreid. 1. klassi Adriana näitas oma viirpapagoid, Janetti õel olid kaasas tuhkrud. Ainus õpetajate esindaja oli õp Kersti oma saksalambakoeraga.
Pärast tutvustamist sai igaüks oma lemmiku kirja panna ja ka žürii langetas salaja otsuse, mille tulemused selguvad lähipäevil.
Koolimajas oli vahetundidel palju rahulikum, sest kõigil oli keegi, kellel ta veel pai polnud teinud või siis oldi ametis lihtsalt loomade uudistamisega ja käitumise jälgimisega.
Meie klassi lemmikud olid aga nii tublid, et kõik tunnid nad magasid ja ei lasknud ennast üldse häirida sellest, et meie koolitarkust ammutame.
Laste huvi on suur ja lootus, et traditsiooniline päev ka järgmisel aastal toimuks, sest juba tehti plaane, keda järgmisel aastal kaasa võtta!

19 september 2008

Pannjärvel tuubitamas



Täna käisime Pannjärvel tuubidega sõitmas. Osadele oli see uus kogemus, osadele aga järgiproovitud ja teada oma headuses ettevõtmine.
Tüdrukud jäid alguses ettevaatlikult eemalt jälgima, kuidas poisid suvise kattega mäelt alla vuhisesid. Nähes, et kõik õnnelikult alla jõuavad, otsustasid ka nemad oma julguse kätte võtta ja nii kihutasidki kõik 11 kaasas olnut mäest alla. Mäkke tuldi küll tõstukiga, kuid kes siis jaksas oodata kuni masin üles veab - ikka tuldi ka masinal ise liikudse ülesse, et saaks rohkem alla sõita. Rihard miskipärast pidas seda ettevõtmist igavaks ja pärast paari mäest alla laskmist teatas, et tema rohkem ei soovi - kuid ta oli all tõstuki juures abiliseks, et kõik oma tuubi ilusti tõstuki lindile saaksid.
Janett oli nii lahke ja vahetas õpetaja välja stardis hoolükkaja rollist ja lubas korra mul ka mäest alla kihutada - no oli ikka õudne küll, sõit oli nii pikk, et ma arvasin, et mul kulub hääl kiljumisest enne ära, kui sõit otsa saab :). Vahva oli samas ka!
Tegemist oli lausa nii palju, et mul ununes kaasas olnud fotoaparaat taskupõhja täitsa ära ja nii polegi, sellest meie ettevõtmisest ühtki fotot. Küll aga on toredad mälestused! Fotosid näeb tuubipargist siit - http://www.tubing.ee/galerii
Talvel läheme kindlasti sinna tagasi ja proovime kuidas lumel on!

12 september 2008

Matk Selisoosse

Juba 2004. aastast korraldatakse Eestis üleriigilist tervisepäeva "Reipalt koolipinki". Idee on pärilt olümpiavõitjalt Erika Salumäelt.
Sellel aastal käisime matkamas Selisoos. Meiega koos oli ka 1. klass koos õp Jaanusega ja 5. klassi 3-liikmeline esindus koos õp Karmeniga.
Kogunesime hommikul kooli juurde. Kaasas seljakottides nosimist, juua ja põues hea tuju.
Matka algus oli üsna lihtne ja saime rahulikult ümbrust uudistada - seeni, marju ja üldse soo loodust. Õnneks kardetud vett laudteel ei olnud, sai ilusti kuiva jalaga läbi. Ka need, kellel kummikuid jalas polnud - õpetajad lihtsalt võtsid märjemast kohast üle astumiseks lapsed selga :).
Meie matka sihtkoht oli vaatetorn Seli järve ääres, kus plaanisime ka lõkke kohal kaasa võetud vorstid, viinerid pruuniks küpsetada. Plaan sai teoks, vaatamata sellele, et kuivi oksi leida pärast nii pikka sajuperioodi, ei olnudki väga kerge ülesanne. Lihtne polnud ka tuld üleval hoida, kui iga väiksemgi leek summutati vorstide poolt :).
Söödud-joodud-puhatud, ootas meid tagasitee, mille otsustasime läbida teist laudtee osa kasutades. Nagu varsti selgus, oli see väga huvitav valik, sest laudteest suurem osa oli vee all. Seega ei saanud ja jaksanud ka õpetajad enam seljas kedagi kanda ja nii tuligi lihtsalt leppida teadmisega, et jalad saavad märjaks. Ettepanek õpetajate poolt, et keerame tagasi ja läheme sealt kaudu, kust tulime - ei läinud läbi. Nii tuligi siis vett trotsides nii 100-150 m lõik läbida põlvini vees. Ja sealt edasi nii 20 minutit jalutada bussini märgade jalanõudega, millest vett välja valati.
Hirm haigestuvate laste ees oli suur - õnneks on ühest majast teise lippamine vähese riietusega neid vist karastanud ja esmaspäeval oli peale õpetaja ikka õpilasi ka koolis:). Muljed olid kõigil väga head - tsiteerides "Õpetaja, niiii äge oli! Lähme veel!" :)
Nii, et järgmiste matkadeni!

01 september 2008

1. september

Sel päeval oli palju, mis oli nagu eelmisel aastal (sama klassiruum, sama õpetaja), kuid oli ka palju seda, mis oli uus. Kõige suurem uudis oli loomulikult see, et meiega koos hakkavad õppima nüüd ka Allar ja Sergei, kes on meist aasta vanemad. Nii õpimegi nüüd liitklassis (2.+3. klass).
Päev algas nagu ikka aktusega. Direktor tutvustas uut õpetajat, uusi õpilasi ja nende vanemaid. Meie kooli lapsed esinesid laulude ja luuletusega, õp Jaanus (meie uus 1. klassi õpetaja) pidas kõne. Vallavanem kinkis shokolaadid. Kooli poolt kingti igale õpilasele helkurvest kooli nimega.
Pärast aktust läksime kõik õue, et suvel pikali kukkunud viltuse seedri asemel uus istudada. Selle au said endale endine koolidirektor hr Reinsalu ja 1. klassi õpilased.
Kooli hoolekogu poolt ootas aga meid pärast kringel ja morss.
Kui aktus vaadatud, puu istutatud ja kringel söödud, läksime klassi, kus algas selle aasta esimene tund - klassijuhatajatund.
Õpetaja jagas uued õpikud/töövihikud, rääkis lühidalt sellest, mis meid ees ootab ja võisimegi koju minna oma esimese koduse ülesandega - võtta kaasa pilte ja muljeid suvest, mida teistega homme jagada.


EDUKAT KOOLISAASTA ALGUST!!!