Meie esimene klassiõhtu

Mitmeid nädalaid oodatud klassiõhtu toimus täna. Allar ja Sergei aitasid klassi ümber paigutada ja katta kaasa toodud toidumoonaga rootsilaud. Nii saimegi alustada nagu planeeritud kell 12.00.
Toidust tulevatest headest lõhnadest ei saanud ei üle ega ümber vaadata ja nii alustasimegi kaasa toodud söögipoolise maitsmisega.
Kui taldrikud olid juba tühjemaks söödud oli aeg mängude käes. Mängude vahepeal sai aga jälle midagi näksida.
Alustasime mänguga, kus tuli mängijatel seista ringselt ja auhinnale (meil oli selleks pulgakomm ja Janari shokolaad)tibu-sammudega läheneda. Astuda võis vaid siis auhinna poole, kui mängija öeldud väide sinu kohta kehtis (nt Sul on mobiiltelefon, sul on juuksed jne).
Seejärel oli rohkem liikumist nõudva mängu aeg käes - toolid ringselt (toole ühe võrra vähem kui mängijaid) ja muusika saatel tuli liikuda ümber toolide. Muusika vaikides tuli leida endale istumiskoht - kes ilma jäi, võttis ühe tooli kaasa ja mäng jätkus. Elevust oli nii mängijatel kui pealtvaatajatel.
Kolmandaks mänguks oli "Kivikuju" - muusika saatel tantsivad kõik, kui muusika vaikib peab muutuma just hetkel olnud asendis kivikujuks. Mängujuht aga otsib neid, kes ei suuda kivistuda ja suunab nad pealtvaatajateks.
Neljandaks mängisime "Pudelimängu" - mõtlesime aga ülesandeid välja, keerutasime pudelit ja täitsime ette antud ülesandeid. Mängu käigus saime nii tähestiku, matemaatikat kui laulmist korratud. Samuti kükke, kätekõverdusi ja hüppamisi ning ka õp Jaanuse juures elevust tekitatud, tema käest kustutuskummi laenamas ja tagasi viimas käies.
Viiendaks oli mäng nimega "Kes on puudu?" - mängijatel silmad kinni, mängujuht viib salaja kellegi ukse taha peitu - alles jäänud mängijad peavad ära arvama silmi lahti tehes, kes on ukse taha peitu viidud.
Klassiõhtu viimaseks mänguks sel korra oli "Kes ma olen?" - mängujuht pidi ära arvama, kes talle selja taga tere ütleb. Olles ära arvanud, vahetati omavahel kohad.
Siis oligi aeg üheskoos koristama asuda, et Jõhvi poole sõitvad lapsed oma 14.15 bussi peale jõuaksid.
Oli vahva ja lõbus koosviibimine. Eks me teeme seda jälle ... :)
Aitäh vanematele kaasa pandud söögipoolise eest!!! Kõhud on nüüd meil kõigil nädalavahetuse lõpuni täis. Komme ja piparkooke saame aga süüa terve nädala veel!

Matk talvises metsas

Hommikul olime valmis matkale startima, kui selgus, et Daniel on magama jäänud. Õnneks olid reisikaaslased nii toredad, et keegi ei olnud selle vastu, et me Danieli ära ootame. Kui kõik kohal oli, võis me sõit alata.
Kohtumispaik meie retkejuhtidega oli Pesujärve ääres. Algatuseks mängisime tutvumismängu, kus kõik pidid omale uue perekonnanime mõtlema, kuid tingimuseks oli, et nimi peab algama sama tähega nagu eesnimi ja lisaks peab uus perekonnanimi olema seotud loodusega (nt Kuusk, Hobune, Järv, Kosk, Anemoon, Siil, Dinosaurus, Elevant, Eesel)
Kuna lumi hakkas kutsuvalt kokku ja kõik kibelesid sellest palle tegema ning neid lumepalle loopima, sai pärast nimede mängu alguse üks suur lumesõda. Osalesid kõik.
Seejärel seadime hanereas sammud Linajärve äärde. Teel nägime hiire ja nugise jälgi ning sõime tedre-leiba (soo-kase pungasid).
Linajärve ääres mängisime aga mängu, kus üks laps kehastus põdraks/kitseks ja teised oli teda ära süüa tahtvad hundid, kes pidid salaja saagini hiilima.
Kuna varvastel hakkas juba jahe, siis Linajärve äärest Liivjärveni liikusime ka mängides - rivi ees kõndis hunt, teised olid aga hundi saak. Kui hunt end kõndides ümber pööras, pidid teised enda peitmiseks kükitama - kes seismisega hundile vahele jäi, läks rivi lõppu ja alustas aga uuesti.
Veidi enne Liivjärve aga peatusime ja nägime rebase jälgi. Retkejuhid etendasid ka väikese näitemängu hiire ja rebasena, kust saime teada, milleks rebasel oma kohevat saba vaja on (meeldetuletuseks, et see on rooli eest kui rebane saagi järgi hüppab - saba aitab tal õhus õigesse suunda keha keerata).
Edasi liikusime hääletult, et kuulda ka loodusehääli. See läkski meil korda - kuulsime päris mitme tihase laulu. Retkejuhtidelt saime aga teada, et need polegi meie oma tihased, vaid Soomest ja Rootsist siia lennanud linnud, kes külmast põhjast lendavad lõunasse veidi soojemasse. Nii teevad näiteks ka varesed, kes Eestist Leedusse talvituma lendavad. Talvel näeme meie aga hoopis Põhjamaadest meile lennanud vareseid.
Veidi edasi matkanud, jõudsimegi juba ammu oodatud istumise ja söömise pausi juurde. Aitasime lõkke üles teha - kasutasime sellest kasetohtu, kuivanud kõrsi ja kaasa võetud kuivi puid. Lapsed said ise proovida lõkke süütamist. Seni kuni vorstide jaoks lõkketuli väiksemaks põles, õpetasid retkejuhid lastele laulu jänesest. Vorstide küpsemise ajal aga oli lumememmede ehitamise võistlus - vorstid said enne valmis kui lumemehed.
Kõht sooja teed, vorste ja muud kaasa võetud toidumoona täis - oli aeg sammud tagasi kodu poole seada. Tagasitee läks väga ruttu ja peagi paistiski buss.
Oli vahva päev! Aitäh matkakaaslastele ja retkejuhtidele!

Rakvere ordulinnuses

Täna käisime koos 1. klassiga Rakvere ordulinnuses. Väljasõit oli kooli juurest veidi varem kui tahtsime, sest meiega sõitsid võistlustele ka suured poisid. Seetõttu jõudsime Rakveresse varem ja tegime aega parajaks pikema jalutuskäiguga mööda Rakveret. Nägime ilusad maju Pikal tänaval, Rakvere teatrit ja loomulikult käisime ronimas ka Tarvase juures.
Linnuses võttis meid vastu giid, kes juhatas meid rüütli riietuse juurde ja saime kehastuda keskaega. Seejärel räägiti meile püssirohust ja näidati keskaegseid mänge, mida kõik usinasti proovida tahtsid.
Programm jätkus etendusega "Võluõunad", kus vaatajatele näidati nutma ja naerma ajavaid õunu. Publik aga keeldus nutma hakkamast. Kogu etendus oli väga vahva ja vähemalt muigama ajav.
Siis oligi aeg keha kinnitada - sõime savinõudest lõkkel tehtud vorste salatiga ja soe tee tegi õues jahedaks muutunud keha soojaks.
Meie külastuse Rakvere linnuses lõpetas piinakamber, mis võttis värisema ka kõige julgema. Piinakaber koos pead tõstva luukerega ning sealne õudne põrgu oli koht, mida lapsed kõige rohkem meenutasid.
Kõik jäid sõiduga väga rahule ja meenutasid positiivselt kõike nähtut.

Meisterdamas

Nagu eelmisel aastal mõned nädalad enne jõule, nii ka tänavu oli meil võimalus meisterdada koos 1. klassiga Soomest külla tulnud kahe naisterahvaga jõulu-teemalisi esemeid. Ühe tunni jooksul jõudsime valmis kaunistatud tikutoosi, jõulu-motiiviga medali ning jõulukaardi. Lapsed olid väga hoos ja innukad, mida tõendavad ka alljärgnevad fotod. Loodame, et Soome aktivistide külaskäik jääbki traditsiooniks, et ka järgmiste jõulude eel saaksime oma kätega teha midagi teistsugust.