Matk talvises metsas

Hommikul olime valmis matkale startima, kui selgus, et Daniel on magama jäänud. Õnneks olid reisikaaslased nii toredad, et keegi ei olnud selle vastu, et me Danieli ära ootame. Kui kõik kohal oli, võis me sõit alata.
Kohtumispaik meie retkejuhtidega oli Pesujärve ääres. Algatuseks mängisime tutvumismängu, kus kõik pidid omale uue perekonnanime mõtlema, kuid tingimuseks oli, et nimi peab algama sama tähega nagu eesnimi ja lisaks peab uus perekonnanimi olema seotud loodusega (nt Kuusk, Hobune, Järv, Kosk, Anemoon, Siil, Dinosaurus, Elevant, Eesel)
Kuna lumi hakkas kutsuvalt kokku ja kõik kibelesid sellest palle tegema ning neid lumepalle loopima, sai pärast nimede mängu alguse üks suur lumesõda. Osalesid kõik.
Seejärel seadime hanereas sammud Linajärve äärde. Teel nägime hiire ja nugise jälgi ning sõime tedre-leiba (soo-kase pungasid).
Linajärve ääres mängisime aga mängu, kus üks laps kehastus põdraks/kitseks ja teised oli teda ära süüa tahtvad hundid, kes pidid salaja saagini hiilima.
Kuna varvastel hakkas juba jahe, siis Linajärve äärest Liivjärveni liikusime ka mängides - rivi ees kõndis hunt, teised olid aga hundi saak. Kui hunt end kõndides ümber pööras, pidid teised enda peitmiseks kükitama - kes seismisega hundile vahele jäi, läks rivi lõppu ja alustas aga uuesti.
Veidi enne Liivjärve aga peatusime ja nägime rebase jälgi. Retkejuhid etendasid ka väikese näitemängu hiire ja rebasena, kust saime teada, milleks rebasel oma kohevat saba vaja on (meeldetuletuseks, et see on rooli eest kui rebane saagi järgi hüppab - saba aitab tal õhus õigesse suunda keha keerata).
Edasi liikusime hääletult, et kuulda ka loodusehääli. See läkski meil korda - kuulsime päris mitme tihase laulu. Retkejuhtidelt saime aga teada, et need polegi meie oma tihased, vaid Soomest ja Rootsist siia lennanud linnud, kes külmast põhjast lendavad lõunasse veidi soojemasse. Nii teevad näiteks ka varesed, kes Eestist Leedusse talvituma lendavad. Talvel näeme meie aga hoopis Põhjamaadest meile lennanud vareseid.
Veidi edasi matkanud, jõudsimegi juba ammu oodatud istumise ja söömise pausi juurde. Aitasime lõkke üles teha - kasutasime sellest kasetohtu, kuivanud kõrsi ja kaasa võetud kuivi puid. Lapsed said ise proovida lõkke süütamist. Seni kuni vorstide jaoks lõkketuli väiksemaks põles, õpetasid retkejuhid lastele laulu jänesest. Vorstide küpsemise ajal aga oli lumememmede ehitamise võistlus - vorstid said enne valmis kui lumemehed.
Kõht sooja teed, vorste ja muud kaasa võetud toidumoona täis - oli aeg sammud tagasi kodu poole seada. Tagasitee läks väga ruttu ja peagi paistiski buss.
Oli vahva päev! Aitäh matkakaaslastele ja retkejuhtidele!