Külaskäik Olustvere mõisas

Täna algas päev õige varakult. Buss Jõhvist Viljandimaa poole startis juba kell 6.30 oodates 1.-5. klassi õpilasi erinevates peatustes.
Meie klassi osavõtt oli peaaegu 100 prontsenti - vaid Janett puudus (eelmisel õhtul Enrique Iglesiase kontserdilt tagasi jõudnuna oli koju magama jäämine igati arvestatav põhjus).
Esimene peatus oli Mustvees, kus kulutati juba esimesed kroonid oma kaasas olnud taskurahast joogi ja shokolaadi ja nätsu ja kõige muu vajaliku peale :).
Edasi kulges sõit läbi Jõgeva ja Põltsamaa. Kui aga bussi aknast hakkas paistma pikk puude allee oli selge, Olustvere mõis ei ole enam kaugel.
Meid ootasid juba nii meie teejuhid kui ka vankri ette rakendatud hobune. Hobusõit kujuneski paljudel sellel päeval kõige rohkem meeldinud ettevõtmiseks.
Traktoriga ringsõit oli aga samuti vahva. Kannatlikult oodati järjekorras, et sõit tehtud saaks. Silmad särasid nii traktorile minnes kui sealt maha astudes.
Seejärel tegime pika jalutuskäigu mõisapargis ja jõudsime käsitöökotta, kus näidati ja õpetati kaltsuvaiba kudumise algtõdesid. Proovida sai ka ise kududa ja nii olemegi ühe vaiba valmimisel ka meie käe valgeks saanud - valmis umbes 5 cm vaipa:)
Samuti räägiti ja näidati, kuidas lambavillast lõnga saab - nägime lambakääre, kraasimist, kedervart, vokki ja igasugu erinevat lambavilla. Lisaks näitamisele saime me ka seda kõike proovida - kraasida, kedervart keerutada, vokki tallata.
Mesilasse jalutades möödusime Euroopa pikimast koolimajast, mille pikkus olla umbes 200 m - pikk oli see maja tõesti.
Mesila uksel võttis meid vastu mesinik. Soovijad said endale mesiniku lõhna külge - suitsulõõtsaga. Mesinik rääkis mesitaru elust, elanikest. Meeleldi vastas meie küsimustele ja küsis ise ka - tähelepanelik kuulaja sai mee-teemalisel viktoriinil auhindu. Kuid suu magusaks said kõik - meesai, mida sõid ka kõik need, kellele mesi ei meeldi :)
Siis oli aeg lõunapausiks - keedukartul hakklihakastmega maitses kõigile ja täitis ka kõhtu.
Päev Olustveres lõppes ringkäiguga mõisamajas - kuulsime mõisast ja mõisnikest. Saime teada sellest, mis mõisas hetkel tehakse, nägime teisel korrusel avatud näitust mitmesajast puuhobusest ja mitmekümnest Eestis elavast linnust.
Sellega saigi ringkäik kevadises Olustvere mõisas otsa ja ees ootas paaritunnine bussisõit koju.

Kaitseliidus ronimas

Täna oli meil suurepärane võimalus panna proovile oma julgus ja ronida 5 m kõrgusele mööda ronimisseina. Aga ega siis kohe turnima lubatud :).
Pärastlõuna Kaitseliidus algas allkirja panemisega registreerimislehele - märk tuli endast maha jätta. Seejärel rääkis meie instruktor Olev Mark reeglitest, mida tuleb ronides täita, et oleks võimalikult turvaline nii endal kui kaasronijatel.
Seejärel nägime Egertit, kes on ronimises juba vana kala ja kelle algatusel me üldse ronima läksime, ronimas ja laskumas.
Julgemad olid juba järjekorda võtnud ja ootasid kärsitult, millal neile kiiver ulatatakse ja köis pihku antakse.
Tüdrukud, kes alguses olid kindlad, et nad mitte ei proovigi, võtsid julguse kokku ja käisid ronimisseina vähemalt katsumaski. Kaasas oli ka tubli lapsevanem - Kerli ja Allari ema pani samuti ennast proovile ja ronis tippu välja!
Pärast ronimist näitas Egerti ema meile teisigi Kaitseliidus olevaid ruume - nägime õppeklasse, noorkotkaste ja kodutütarde auhindu täis ruumi, muuseumituba.
Seejärel ootas meid ees sõit koju, mis toimus ebatraditsioonilselt liinibussiga. Kuna aega oli ja lapsed märkasid kesklinnas mänguväljakut - saime ka seal lustida.
Oli mõnus pärastlõuna!
Aitäh Egertile ja ta emale selle ürituse kordamineku eest!

Kevadet otsimas

Täna käisime juba meile tuttavas Tagavälja talus kevadet otsimas. Kohale jõudes otsisid aga kõik lapsed kevade asemel hoopis hobust, sest saanisõit vastlapäeval oli kõigil väga eredalt meeles. Hobust aga ei kusagil ja nii tärkaski peagi paanika, et lubatud saanisõitu ei saagi teha. Õnneks ei pidanud lapsed pettuma ja enne kojusõitu said lapsed ikka hobust näha ja ka sõita - maiuspalaks.
Aga enne hobusega kohtumist pidime läbi tegema paljud tegevused, mis meie retkejuht planeerinud oli. Kõigepealt pidime moodustame rühmad oma seltskonnast ja valima rühmajuhi. Rühmajuhi ülesandeks oli leida peidetud pühademuna. Muna sees oli nöör, millest kinni hoides pidi rühm kogu matka vältel liikuma - arvestama kõigi liikumiskiirusega jne.
Metsas õppisime enda ümber olevat kuulma ja märkama. Nägime looduses loomade tegutsemise jälgi - näritud käbid, toksitud laastud puu all.
Siis oli lõkke tegemise aeg - vorstid, tee, saiakesed maitsesid imehästi.
Kõht täis söönud oli aeg mängida ka üks metsa mäng - lapsed kehastusid rebasteks, koerteks ja peremeesteks ja algas üks trall ja tagaajamine metsa all.
Mitu tundi metsas möödus väga kiiresti - oli vahva kevadpäev!

Laigulised ja sõjatehnika

Täna käisime koolimaja juures üles rivistatud sõjatehnikat vaatamas. Nii poiste kui tüdrukute huvi oli suur. Kõike võis katsuda ja iga asja kohta võis küsida. Kaasas olnud suured onud vastasid küsimustele hea meelega. Samuti aitasid nad oma varustust pisikestele selga ja seljast ära. Huvi oli nii suur, et oodatakse sellist näitust igapäevaselt kooli hoovi.