Külaskäik Olustvere mõisas

Täna algas päev õige varakult. Buss Jõhvist Viljandimaa poole startis juba kell 6.30 oodates 1.-5. klassi õpilasi erinevates peatustes.
Meie klassi osavõtt oli peaaegu 100 prontsenti - vaid Janett puudus (eelmisel õhtul Enrique Iglesiase kontserdilt tagasi jõudnuna oli koju magama jäämine igati arvestatav põhjus).
Esimene peatus oli Mustvees, kus kulutati juba esimesed kroonid oma kaasas olnud taskurahast joogi ja shokolaadi ja nätsu ja kõige muu vajaliku peale :).
Edasi kulges sõit läbi Jõgeva ja Põltsamaa. Kui aga bussi aknast hakkas paistma pikk puude allee oli selge, Olustvere mõis ei ole enam kaugel.
Meid ootasid juba nii meie teejuhid kui ka vankri ette rakendatud hobune. Hobusõit kujuneski paljudel sellel päeval kõige rohkem meeldinud ettevõtmiseks.
Traktoriga ringsõit oli aga samuti vahva. Kannatlikult oodati järjekorras, et sõit tehtud saaks. Silmad särasid nii traktorile minnes kui sealt maha astudes.
Seejärel tegime pika jalutuskäigu mõisapargis ja jõudsime käsitöökotta, kus näidati ja õpetati kaltsuvaiba kudumise algtõdesid. Proovida sai ka ise kududa ja nii olemegi ühe vaiba valmimisel ka meie käe valgeks saanud - valmis umbes 5 cm vaipa:)
Samuti räägiti ja näidati, kuidas lambavillast lõnga saab - nägime lambakääre, kraasimist, kedervart, vokki ja igasugu erinevat lambavilla. Lisaks näitamisele saime me ka seda kõike proovida - kraasida, kedervart keerutada, vokki tallata.
Mesilasse jalutades möödusime Euroopa pikimast koolimajast, mille pikkus olla umbes 200 m - pikk oli see maja tõesti.
Mesila uksel võttis meid vastu mesinik. Soovijad said endale mesiniku lõhna külge - suitsulõõtsaga. Mesinik rääkis mesitaru elust, elanikest. Meeleldi vastas meie küsimustele ja küsis ise ka - tähelepanelik kuulaja sai mee-teemalisel viktoriinil auhindu. Kuid suu magusaks said kõik - meesai, mida sõid ka kõik need, kellele mesi ei meeldi :)
Siis oli aeg lõunapausiks - keedukartul hakklihakastmega maitses kõigile ja täitis ka kõhtu.
Päev Olustveres lõppes ringkäiguga mõisamajas - kuulsime mõisast ja mõisnikest. Saime teada sellest, mis mõisas hetkel tehakse, nägime teisel korrusel avatud näitust mitmesajast puuhobusest ja mitmekümnest Eestis elavast linnust.
Sellega saigi ringkäik kevadises Olustvere mõisas otsa ja ees ootas paaritunnine bussisõit koju.